mons

Vanuit Wiktionary, die vrye woordeboek.

Latyn (la)

Naamval Enkelvoud Meervoud
Nominatief mōns montēs
Genitief montis montium
Datief montī montibus
Akkusatief montem montēs
Vokatief mōns montēs
Ablatief monte montibus

Manlik

Uitspraak

IPA: klassieke Latyn: [mõːns], meervoud: [ˈmɔ̃nteːs]
Afrikaanse Kerklatyn: [mons], meervoud: [ˈmonteːs]
Italiaanse Kerklatyn: [mons], meervoud: [ˈmontes]

Selfstandige naamwoord

    Betekenisse

  1. Berg
  2. Gebergte