tima

Vanuit Wiktionary, die vrye woordeboek.

Herero (hz)

Sonder kopulatief
Naamval Enkelvoud Meervoud
Nominatief   omutima     omitima  
Vokatief   mutima     mitima  
Lokatief
(by)
  pomutima     pomitima  
Lokatief
(na...toe/vanaf/
volgens)
  komutima     komitima  
Lokatief
(binne-in)
  momutima     momitima  
Met ontkennende kopulatief
Nominatief            
Met besitskakels: tima (possessief)

Klas 3,  meervoud: klas 4

Uitspraak

IPA: [ɔmuˈtɪmɑ], meervoud: [ɔmɪˈtɪmɑ]

Selfstandige naamwoord

    Betekenisse

Hart