Gaan na inhoud

tamma

Vanuit Wiktionary, die vrye woordeboek.
Selfstandige naamwoord
Naamval Enkelvoud Meervoud
Nominatief tammatammat
Genitief tammantammien
Akkusatief tamma(n)tammat
Partitief tammaatammia
Essief tammanatammina
Translatief tammaksitammiksi
Inessief tammassatammissa
Elatief tammastatammista
Illatief tammaantammiin
Adessief tammallatammilla
Ablatief tammaltatammilta
Allatief tammalletammille
Abessief tammattatammitta
Komitatief tammineni
Instruktief tammantammin
Met besitlike agtervoegsels
1. persoon enkelvoud tammani
2. persoon enkelvoud tammasi
3. persoon enkelvoud tammansa
1. persoon meervoud tammamme
2. persoon meervoud tammanne
3. persoon meervoud tammansa
IPA: [ˈtɑmːɑ], meervoud: [ˈtɑmːɑt]
Merrie