руна

Vanuit Wiktionary, die vrye woordeboek.

Russies (ru)

Naamval Enkelvoud Meervoud
Nominatief руна
runa
руны
runy
Genitief руны
runy
рун
run
Datief руне
rune
рунам
runam
Akkusatief руну
runu
руны
runy
Instrumentaal руной,
руною
runoj,
runoju
рунами
runami
Prepositief руне
rune
рунах
runach

Vroulik

Uitspraak

IPA:
[ˈrunə], genitief: [ˈrunɨ], datief: [ˈrunʲɛ], akkusatief: [ˈrunu], instrumentaal: [ˈrunəj, ˈrunəju]; meervoud: [ˈrunɨ], genitief: [run], datief: [ˈrunəm], instrumentaal: [ˈrunəmʲi], prepositief: [ˈrunəx]

Transliterasie

Slavistiek: runa, meervoud: runy
ISO 9: runa, meervoud: runy
Library of Congress: runa, meervoud: runy
GOST: runa, meervoud: runy

Transkripsie

roena, meervoud: roeni

Spelling tot 1918

руна, genitief: руны, datief: рунѣ, akkusatief: руну, instrumentaal: руной, руною, prepositief: рунѣ; meervoud: руны, genitief: рунъ, datief: рунамъ, akkusatief: руны, instrumentaal: рунами, prepositief: рунахъ

Selfstandige naamwoord

    Betekenisse

Rune