intransitive
Vanuit Wiktionary, die vrye woordeboek.
- IPA: Suid-Afrikaans: [inˈtɹɑːnsətəv, inˈtɹænsətəv]
- Brits: [ɪnˈtɹænsətɪv, ɪnˈtɹɑːnsətɪv, ɪnˈtɹænzətɪv, ɪnˈtɹɑːnzətɪv]
- Amerikaans: [ɪnˈtɹænsəɾɪv, ɪnˈtɹænzəɾɪv]
- (taalk.:) onoorganklik.
- IPA: Suid-Afrikaans: [inˈtɹɑːnsətəv, inˈtɹænsətəv], meervoud: [inˈtɹɑːnsətəvz, inˈtɹænsətəvz]
- Brits: [ɪnˈtɹænsətɪv, ɪnˈtɹɑːnsətɪv, ɪnˈtɹænzətɪv, ɪnˈtɹɑːnzətɪv], meervoud: [ɪnˈtɹænsətɪvz, ɪnˈtɹɑːnsətɪvz, ɪnˈtɹænzətɪvz, ɪnˈtɹɑːnzətɪvz]
- Amerikaans: [ɪnˈtɹænsəɾɪv, ɪnˈtɹænzəɾɪv], meervoud: [ɪnˈtɹænsəɾɪvz, ɪnˈtɹænzəɾɪvz]
- (taalk.:) intransitief, 'n onoorganklike werkwoord.